{"id":285,"date":"2014-10-28T13:11:15","date_gmt":"2014-10-28T11:11:15","guid":{"rendered":"http:\/\/2014.tahtejoutuur.ee\/?p=285"},"modified":"2014-10-28T13:11:15","modified_gmt":"2014-10-28T11:11:15","slug":"alakehast-halvatud-rauno-mul-on-nuud-eesmark","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tahtejoud.ee\/tahtejoutuur-2014\/2014\/10\/28\/alakehast-halvatud-rauno-mul-on-nuud-eesmark\/","title":{"rendered":"Alakehast halvatud Rauno: \u00abMul on n\u00fc\u00fcd eesm\u00e4rk!\u00bb"},"content":{"rendered":"

Kuigi Rauno elas kuue aasta eest \u00fcle r\u00e4nga \u00f5nnetuse, mille tagaj\u00e4rjel ta alakehast halvatuks j\u00e4i, ei kavatsegi ta vaid koju tugitooli j\u00e4\u00e4da. Tema eesm\u00e4rgiks on hoopis osaleda rattas\u00f5idus 2016. aastal Rios toimuval paraol\u00fcmpial.<\/p>\n

\"ILMAST
ILMAST S\u00d5LTUMATA!: Rauno s\u00f5idab iga p\u00e4ev rattaga ja t\u00e4nu sellele tunneb ta end ka f\u00fc\u00fcsiliselt h\u00e4sti. Kui aga tervis m\u00f5nikord jukerdab ja ta peab rattas\u00f5idu paar p\u00e4eva vahele j\u00e4tma, annab kohe tunda ka vigastusest tingitud \u00f5lavalu. N\u00f5nda on Rauno seda meelt, et sport ongi parim ravim!<\/figcaption><\/figure>\n

Rauno Klauseni (31) traagiline \u00f5nne\u00adtus p\u00f6\u00f6ras tema elu hetkega pea peale. Nelja aasta eest sai ta teada ka r\u00e4nga t\u00f5e \u2014 k\u00f5ndimislootus on pea\u00adaegu olematu. See aga pole tal takistanud elamast t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku elu. Noormees s\u00f5idab oma suure unistuse nimel iga p\u00e4ev v\u00e4hemalt 20 kilomeetrit, ilmast ja tujust hoolimata.<\/p>\n

\u00abMu selja taga oli \u00fcleni mustas mees vikatiga …\u00bb<\/p><\/blockquote>\n

Rauno armastas juba lapsena rattaga s\u00f5ita. Teismelisena k\u00e4is ta rattatrennis ja v\u00f5istlemaski. Peagi aga suurem huvi spor\u00addi vastu taandus ja noore mehena istus ta kaherattalise, siis juba mootorratta selga pigem oma l\u00f5buks. Kuna ta vend Risto oli
\nmotospordis juba tuntud nimi, j\u00f5udis l\u00f5\u00adpuks v\u00f5istlema ka Rauno.<\/p>\n

2008. aasta 20. augustil Supermoto Eesti meistriv\u00f5istlustel oli ilm kehv. \u00abRada oli vihma t\u00f5ttu v\u00e4ga libe ja kui \u00fcritasin \u00fchest h\u00fcpekast \u00fcle saada, lendasin liiga v\u00e4ikese hoo t\u00f5ttu esi\u00adrattaga teise kinni. Ma ei j\u00f5udnud k\u00e4si ette panna, vaid kukkusin pea ees vastu maad,\u00bb meenutab mees.<\/p>\n

J\u00e4rgmiseks m\u00e4letab ta, kuidas proovis k\u00e4\u00adsi\u00adjalgu liigutada. \u00abSee oli mul lausa refleks \u2014 tegin seda alati p\u00e4\u00adrast rattaga kukkumist, kuigi ei osanud ju ette arvata, et minuga v\u00f5iks kunagi selline \u00f5nnetus juhtuda. Alguses tundus isegi naljakas, et jalad ei liigu …\u00bb<\/p>\n

Viimase asjana enne haiglasse toime\u00ad tamist j\u00f5udis Rauno veel m\u00f5elda: kuidas k\u00fcll ema selle uudisega toime tuleb? \u00abTa ju nagunii pabistas kogu aeg … Kukku\u00admisi oli ennegi p\u00e4ris palju ette tulnud.\u00bb \u00d5nnetusele j\u00e4rgnenud kuust ei m\u00e4leta noormees kunstliku kooma t\u00f5ttu midagi. Ainsana on tal meeles painajad. \u00abViibisin klaasist toas, mille keskel oli voodi. Minu selja taga seisis \u00fcleni mustas mees vika\u00adtiga. K\u00f5ik oli must ja linnud lendasid … M\u00f5tlesin, et kui magama j\u00e4\u00e4n, siis enam ei \u00e4rka. Ma v\u00f5itlesin elu eest,\u00bb meenutab ta. Karmi m\u00e4lestuse on j\u00e4tnud ka pereliik\u00admete k\u00fclask\u00e4igud. \u00abKuulsin nende h\u00e4\u00e4li, kuid nemad minu oma mitte. Mina olin maa all ja n\u00e4gin vaid pinnast, mis lahutas mind perest. Olin seal olles nii v\u00e4sinud, et ei jaksanud enam \u00fcleval olla …\u00bb<\/p>\n

\u00abTa pole mind p\u00fcstijalu n\u00e4inud.\u00bb<\/p><\/blockquote>\n

Rauno elu rippus alguses t\u00f5epoolest juuk\u00adsekarva otsas. Tal olid \u00f5hkrind ja hinga\u00admisraskused. \u00abIntensiivpalatis n\u00e4gin, kui\u00addas k\u00f5ik mu \u00fcmber aina surid. \u00d6\u00f6siti k\u00e4is kibe tegevus ja mulle tundus, nagu oleks kirstud seina \u00e4\u00e4rde reastatud. N\u00f5nda ma seal lebasin ja ootasin omaenda aega …\u00bb<\/p>\n

P\u00e4rast haiglaravi l\u00e4ks noormees 48 p\u00e4evaks Haapsalusse taastusravile \u2014 see oli aeg, kus t\u00f6\u00f6v\u00f5ime ja tahtej\u00f5ud said k\u00f5va trenni! \u00abK\u00f5i\u00adgepealt viidi mind t r e e n i n g r u u m i voodiga. Seal \u00fcri\u00adtasin k\u00f5igepealt \u00fcldse voodi \u00e4\u00e4re\u00adle istuma t\u00f5usta. Suutsin selles asen\u00addis p\u00fcsida vaid paar minutit, siis hakkas pea ringi k\u00e4ima,\u00bb jutustab ta. Ka praegu ei suuda Rauno tegelikult oma pead kaua \u00fcleval hoida. N\u00f5nda on tal ka minuga vestlemi\u00adse ajal pea natuke norgus, et s\u00e4\u00e4sta jaksu selleks, et kohtumise l\u00f5pus naeratuseks pilk t\u00f5sta.<\/p>\n

Kuid \u00f6\u00f6 on k\u00f5ige pimedam ikka enne p\u00e4ikeset\u00f5usu. Rauno p\u00e4ikesekiireks sai \u00fcks kaunis naine. Nad olid juba enne saatuslikku \u00f5nnetust internetis kohtin\u00adgulehel suhelnud ning leppinud kokku, et p\u00e4rast Rauno v\u00f5istlust minnakse koos N\u00f5mme seiklusparki. \u00abTa tuli tegelikult ka v\u00f5istlust vaatama, kuid j\u00f5udis kohale alles siis, kui \u00f5nnetus oli juba juhtunud. N\u00f5nda polegi ta mind kunagi p\u00fcstijalu n\u00e4inud …\u00bb t\u00f5deb mees.<\/p>\n

Vahest v\u00f5iks ehk nii m\u00f5negi v\u00e4rske suhte taoline ehmatus eos kustutada, kuid neiu tuli Raunole hoopis haiglasse k\u00fclla. Ja j\u00e4igi teda k\u00fclastama \u2014 kuni peagi oli noortel juba \u00fchine kodu.<\/p>\n

Trennita ei oska!<\/p><\/blockquote>\n

Alguses tegi Rauno Haapsalus trenni vaid liitrise veepudeliga. \u00abOlin haiglavoo\u00addis olemisest nii peenikeseks ja n\u00f5rgaks j\u00e4\u00e4nud, suurema raskusega ei jaksanud. Tegelikult oli tunne, et ma ei taha end \u00fcldse liigutada. Eks m\u00f5elnud terapeudid\u00adki samamoodi \u2014 tuleb siia, aga midagi ei tee! Algus oli v\u00e4ga raske!\u00bb tunnistab mees. Olukorra tegid veel masendavamaks voo\u00addis lebamisest tekkinud lamatised: \u00abMu jalgu ei t\u00f5stetud \u00fcles ja n\u00f5nda olid kanda\u00addel augud. Neid raviti terve aasta.\u00bb<\/p>\n

Rauno k\u00e4is arstlikus taastusravis aasta jagu, siis aga otsustas ise treeningutega j\u00e4tkata \u2014 vana spordimehe vaim l\u00f5i v\u00e4lja! Veel tekitas temas trotsi see, et teraapia osana alati uuriti, kas ja kuidas ta juba oma eluga edasi on l\u00e4inud. \u00abIga kord p\u00e4\u00adriti, kas ma juba t\u00f6\u00f6tan v\u00f5i \u00f5pin \u2014 mulle ei meeldinud need k\u00fcsimused! Mulle pole kunagi meeldinud \u00f5ppida ja selle n\u00f5ud\u00admise peale tulin lihtsalt \u00e4ra.\u00bb<\/p>\n

Alguses v\u00f5ttis Rauno trenni m\u00f5ttes oma ratastooliga ette tiire, l\u00e4bides umbes viis kilomeetrit tunnis. Siis aga kinnitas ta too\u00adlile esiratta ja pedaalid ning nii on ta prae\u00adguseks oma treeningkilometraa\u017ei tublisti suurendanud. T\u00f5si, kerge see trenn pole \u2014 Rauno treeningvahend kaalub kokku ligi 50 kilo, lisaks veel tema enda keharaskus. Ta ei salgagi, et sellise massi liikuma v\u00e4n\u00adtamisest v\u00e4sib \u00fcsna kiiresti.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd, mil spordis\u00f5ber on peaaegu viis aastat iga p\u00e4ev (m\u00f6\u00f6dunud kuul j\u00e4ttis ta s\u00f5iduvabaks vaid kaks p\u00e4eva!) treeninud, on ta f\u00fc\u00fcsis tugevasti paranenud. Kui p\u00e4rast \u00f5nnetust ei tundnud Rauno oma alakeha \u00fcldse, siis n\u00fc\u00fcd annavad p\u00e4rast pikka s\u00f5itu jalad ikka v\u00e4simusest teada. \u00abViimase aastaga olen hakanud valu roh\u00adkem tundma. Ja see on ainult hea! N\u00e4iteks kui panen tassi jala vastu, tunnen, et k\u00f5r\u00advetan end \u00e4ra. Varem seda polnud.\u00bb<\/p>\n

M\u00e4el ei tasu seisma j\u00e4\u00e4da<\/p><\/blockquote>\n

Rauno ei kujuta oma p\u00e4evi trennita ettegi. Kordagi pole talle p\u00e4he tulnud, et ah, ei viitsi! \u00abTeinekord teen enne rattaga s\u00f5it\u00admist veel ka toas trenni. Mul on suur matt, millel v\u00f5imlen ja t\u00f5stan hantleid ning kan\u00adgi. Seej\u00e4rel l\u00e4hen s\u00f5itma. V\u00e4hemalt 20\u201430 kilomeetrit v\u00f5iks k\u00fcll iga p\u00e4ev s\u00f5ita, kuid olen korraga l\u00e4binud ka 100 kilomeetrit!\u00bb pajatab ta. \u00abN\u00f5nda saab ju kodust v\u00e4lja v\u00e4rske \u00f5hu k\u00e4tte ja end liigutada. Kodus pikutamisega ol\u00fcmpiale ei j\u00f5ua!\u00bb<\/p>\n

\"50
50 KILO LISARASKUST: Selleks et Rauno end rattas\u00f5idus veelgi enam t\u00f5estada saaks ja ol\u00fcmpiale j\u00f5uaks, oleks tal vaja korralikku k\u00e4siratast. Tema praegune, ise konstrueeritud treeningvahend on nii raske, et v\u00f5tab hoogu maha.<\/figcaption><\/figure>\n

Siiski pole tahtej\u00f5ulise spordimehe elu ka tagasil\u00f6\u00f6kideta m\u00f6\u00f6dunud. Kui ta ise suudab tervist puudutavatesse uudistesse rahulikult suhtuda ja optimismiga tulevik\u00adku vaadata, siis teistele m\u00f5juvad need r\u00e4n\u00adgemalt: \u00abKui \u00f5nnetusest oli m\u00f6\u00f6dunud kaks aastat, k\u00e4isime elukaaslasega Tartus arsti jutul, kus selgus, et k\u00f5ndimisv\u00f5ima\u00adlust mul v\u00e4ga pole ja seda ei tasu ootama j\u00e4\u00e4da. P\u00e4rast seda hakkas meie suhe alla\u00adm\u00e4ge minema … Eks ta ikka lootis mind kunagi jalul n\u00e4ha. Me pidasime veel kolm aastat vastu, kuid siis l\u00e4ksid teed lahku,\u00bb tunnistab mees.<\/p>\n

Siiski pole Rauno kunagi k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud, pigem on puutunud igal kurvaks tegeval eluetapil kokku inimeste heatahtlikku\u00adsega. \u00abKui s\u00f5itsin Suurupi kergliiklusteel, j\u00e4in teinekord m\u00e4el seisma. Ja siis n\u00e4gin juba eemalt, kuidas m\u00f6\u00f6da s\u00f5itev auto peatub, p\u00f6\u00f6rab otsa ringi ja juht jookseb v\u00e4lja, et mind abistada. Seda juhtus ikka v\u00e4ga palju! Imestasin, kui abivalmid ini\u00admesed on. N\u00fc\u00fcd ei julgegi enam seal m\u00e4e keskel trenni ajal seisma j\u00e4\u00e4da, ma ju te\u00adgelikult abi ei taha …\u00bb muheleb ta, kuid tahab s\u00fcdamest t\u00e4nada k\u00f5iki, kes on teda aidanud. Eriti muidugi oma peret.<\/p>\n

Kui k\u00fcsin Raunolt, kas midagi on tal elus halvatuse t\u00f5ttu ka tegemata j\u00e4\u00e4nud, vastab ta kiiresti, et ei. Pigem on ta praegu oma eluga isegi rohkem rahul! \u00abOlen muu\u00adtunud rahulikumaks ja m\u00f5istlikumaks. Kardan, et muidu oleks elu samasugune nagu enne \u00f5nnetust. K\u00e4iksin Soomes ehitusel t\u00f6\u00f6l, tuleksin koju, pidutseksin, ja siis, kui raha otsas, l\u00e4heks j\u00e4lle tagasi … Praegu on mul v\u00e4hemalt eesm\u00e4rk, mille poole p\u00fc\u00fcelda! Enne mul seda polnud,\u00bb m\u00f5tiskleb mees, kes n\u00e4eb end vaimu\u00adsilmas juba ol\u00fcmpial. Tahtej\u00f5u ja trenni taha temal asi igatahes ei j\u00e4\u00e4!<\/p>\n

– HEIDI TOOME<\/p>\n

Allikas: Naisteleht<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuigi Rauno elas kuue aasta eest \u00fcle r\u00e4nga \u00f5nnetuse, mille tagaj\u00e4rjel ta alakehast halvatuks j\u00e4i, ei kavatsegi ta vaid koju tugitooli j\u00e4\u00e4da. Tema eesm\u00e4rgiks on hoopis osaleda rattas\u00f5idus 2016. aastal Rios toimuval paraol\u00fcmpial. Rauno Klauseni (31) traagiline \u00f5nne\u00adtus p\u00f6\u00f6ras tema elu hetkega pea peale. Nelja aasta eest sai ta teada ka r\u00e4nga t\u00f5e \u2014 k\u00f5ndimislootus on pea\u00adaegu olematu. See aga… Read more →<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-285","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudis","xfolkentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tahtejoud.ee\/tahtejoutuur-2014\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/285","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tahtejoud.ee\/tahtejoutuur-2014\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tahtejoud.ee\/tahtejoutuur-2014\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tahtejoud.ee\/tahtejoutuur-2014\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tahtejoud.ee\/tahtejoutuur-2014\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=285"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/tahtejoud.ee\/tahtejoutuur-2014\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/285\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tahtejoud.ee\/tahtejoutuur-2014\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=285"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tahtejoud.ee\/tahtejoutuur-2014\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=285"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tahtejoud.ee\/tahtejoutuur-2014\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=285"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}